Jalka

Õues käib üks vägev jalka(Y)
selle eest ei maksta palka:P
aga raha oleks vaja;)
palju rohkem üle saja:D

Riimiluuletus

Olin jälle viimane,
nagu hapupiimane.
Kassike oli piimane,
mitte aga viinane,
lõpuks sai ta liivaseks.

Lõpuks saabus teisipäev,
see on kõige parem päev.
Varsti saabub laupäev,
kõiki sõpru jälle näeb,
esmaspäeval minema nad läevad.

Lõpuks kõik on hajunud,
nagu maasse vajunud.
Jälle vihma sadanud,
müristamist kajanud,
seda maa on vajanud.

Lehte läheb kaseke,
valge tüvi nagu pilveke.
Aias sirgub kollane lilleke,
tugev nagu vaseke,
mille endale võtab lapseke.

Lilleke lapsele on kallis,
lilleke last sallis.
Lillekesed olid suures vallis,
nagu värvilises pallis,
mõõdult täitsa mallis.

Linnukene lendab puule,
naeru toob ta lapse suule,
mitte millegile muule
ja midagi ei kuule,
peale mühiseva tuule.

Õues kuum on ilm,
seda näeb iga silm,
varsti tuleb ette suur pilv,
see on nagu mängufilm.

Linnukene hüüab ,,SINA'',
mina hüüdsin,kas tõesti ,,MINA''
linnukene tahtis tina,
et saaks teha suurt lina,
mis oleks nagu helesinine vina.

Linnukene lendab taevas,
ise kõvasti naermas,
nagu oleks keegi saemas,
või vihmausse kaevamas,
tegelikult toimub kõik ju laevas
ja mina oli seda kaemas.

Mul on väike sõber,
ta on veidikene nõder,
vahel on ta kõver,
sest et tegelikult on ta põder.

Lõpuks kõik on paljuparem,
nagu seda oli ka varem,
kõik sai valmis paljuvarem
ja kõik sai ka parem.

riimuvad sõnad

1. viimane-piimane,hapupiimane,viinane,liivane
2. päev-läev,näev,laupäev,teisipäev
3. vajunud-hajunud,sajanud,kajanud,vajanud
4. kaseke-vaseke,pilveke,lilleke,lapseke
5. kallis-mallis,sallis,pallis,vallis
6. puule-suule,kuule,muule,tuule
7. ilm-silm,film,pilv
8. sina-mina,tina,lina,vina
9. taevas-kaevas,laevas,kaemas,saemas,naermas
10. parem-varem,paljuvarem,paljuparem

1. sõber-nõder,põder,kõder,kõver
2.liblikas-

Konspekt-Lüürika

riim-riim on sarnasekõlaliste sõnade kordumine.
päike,äike;orav,sorav.

riimiskeem-on luuletuse riimide skeemi panemine.
paarisriim-AABB,sarnasekõlaga sõnad on esimene ja teine rida, kolmas ning neljas rida.
Taluõuel seisab kana,
ta on väga väga vana.
Kõrval kasvab kasepuu,
taevas särab ümar kuu. http://miksike.com/docs/referaadid2005/luule_siimkornel.htm

ristriim-ABAB,sarnasekõlaga sõnad on esimene ja kolmas rida,teine ja neljas rida .
Taluõuel seisab kana,
kõrval kasvab kasepuu,
ta on väga väga vana,
taevas särab ümar kuu. http://miksike.com/docs/referaadid2005/luule_siimkornel.htm

süliriim-ABBA,sarnasekõlaga sõnad on esimena ja neljas rida,teine ja kolmas rida .
Taluõuel seisab kana,
kõrval kasvab kasepuu,
taevas särab ümar kuu,
kana - väga väga vana. http://miksike.com/docs/referaadid2005/luule_siimkornel.htm

värss-on luuletuse rida.

stroof-on luuletuse salm.

epiteet-on olulist esile tõstev omadussõna.

personifikatsioon-ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne).

võrdlus-võrdluses kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda).

haiku-on jaapani luule lühivorm. Sisaldab endas kolme värssi,silpe on kokku 17,kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Haiku peamised teemad on armastus ja loodus.

sonett-on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida.
Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse.Peale värsside ja stroofide arvu on sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm.
Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Neist tuntumad on itaalia sonett ehk Petrarca sonett, inglise sonett ehk Shakespeare'i sonett, prantsuse sonett ehk Ronsardi sonett.

ballaad-on tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärineb sageli legendidest, peamisteks motiivideks on armastus ja surm. Eriti populaarsed olid ballaadid romantismiperioodil.

pastoraal-pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper,ballett või pantomiim.

luuletus

Eemal hüppab väike orav,
põõsa taga hiilib põder,
kes on natukene nõder,
ning ta jutt ei ole sorav.

Põder hüppab põõsast välja,
oletab,et kevad on käes,
ja arvab,et rohtu ta näeb,
oma arust tegi nalja.

Sügis

Sügis

Puudelt langevad värvilised lehed ja kõik on vaikne,
uluvad külmad ja karmid sügistuuled,lehed on maas.

Ning suureks sirgunud varesepoeg on juba ka paikne,
varsti paksu lumega kaetud on kogu see kaunis laas.

Kevad

Kevad

Õues paistab kevadine päike,
lillekene alles üsna väike.
Puudel varsti rohelised lehed,
nagu metsapäkapiku mehed.

Lapsukesed käivad õues ringi,
kulutavad oma uusi kingi.
Kevad toob rõõmu igasse perre,
mõnus kevadeõhk tungib verre.